Minu vabandused, et pole mitte midagi siia vahepeal kirjutanud. Ütlen ausalt, endal on lihtsalt olnud veidike kehv olemine, muud midagi.
Hermela tunneb end hästi ja ka meie nädal +1 päev vana Khaleesi tundub olevat rõõmsameelne igatepidi. Lasime täna nad kõik esimest korda ka kokku, Redis oli ülimõistlik ja peale kellelegi pressima ei hakanud.
Vot ega mul väga midagi palju kirjutada polegi, Redis õnneks ühtegi märki pooldumisest veel ei näita (tuletame siinkohal meelde Hermelat, kes otsustas udarat hakata kasvatama umbes täpselt samal ajal). Hirm on veel suurem kui Khaleesiga, nüüd juba natuke nagu teaks mida karta. Ja Redis pole just kõige lihtsama ja rahulikuma iseloomuga hobune ka.
Aga seniks naudime Khaleesit, jalad on juba üsna tugevad. Alguses veidike oli mure, tagumised sõrgatsid on nõrgad ja ei kandnud, aga nüüd läheb järjest paremaks. Nabaväät hakkab ka ära kukkuma, sellel hoiame ka silma peal et saaks õigel hetkel desotud.
Täna proovin Hermelaga esimest korda ratsutada ka, lihtsalt nii väga tõmbab sinna hobuse selga, et enam ei kannata olla. Eks näha, mis saama hakkab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.