Kliinikus käik

Ootasin mis ma ootasin, ära see laks tuli!
Niisiis, nagu eelmisest postitusest lugeda võisite, käisime teisipäeval Hermelaga ratsutamas. Või noh, tegime Priiduga üksteisele hobujalutust või midagi sellelaadset. Ei kannata veel ju mutti väga palju kiusata.
Igatahes, kui ratsutamise lõpetasime, lasime Hermela hoovi lahti, las sööb värsket veidi. Siis vaatasime mõlemad, et Khaleesil nagu oleks üks jalg paistes, aga aru nagu ei saa ka. Pool tundi vaatasime, siis otsustasin Marisele ikka kirjutada ja uurida. Kuna pildid olid kehvad, siis Maris arvas, et kliinikusse võiks minna küll, aga kuna kohapeal ei näinud, siis oli see selline "so-so" teema. Kirjutasin igaks juhuks Jannele ka, ta töötab kliinikus. Tema ütles, et helistaksime valvele ja soovitas ikkagi täna ära käia. Mõte selles, miks tuleb varssadel igasuguste paistetuste ja longetega kohe reageerida- sepsis! Sepsis on üks põhiasju, mis varssasid tapab. Kui kiirelt jaole ei saa, siis tuksis. Seega, helistasin valvele ja sattus ka tuttav arst olema. Rääkisin mure ära ja ta ütles, et ikkagi võiks üle vaadata. Mõeldud-tehtud, panime auto ja treiku valmis ja sõitsime kliinikusse. Hermela treiku peale minnes tegi oma troppi nägu jälle ja saime nii minnes kui tulles kakelda temaga, aga no see on Hermela, mis teha. Sõidu ajal olid mõlemad ilusti v.a. see, et pool teed pidin  ma treikus sõitma, sest titt ronis puu alt läbi ja hakkas Hermela juurde pressima.
Kliinikusse jõudsime, panime nad boksi ära. Vaadati ühtepidi ja teistpidi- jätame ööseks sisse. Mõistlik, mis me seal ikka pool ööd ootame, pole nii suur raha ka mis ööbimise eest läheks. Nagunii oli plaanis titele teha kohe vereanalüüsid, ultraheli, röntgen ja ühtlasi avastati, et mõlemad alumised silmalaud on rullis sissepoole, seega ripsmed kraabivad sarvkesta. Ehk siis silmalaugudele tehti ka paar õmblust.
Öösel ca 1 paiku helistas arst ja andis analüüside vastused: sepsist pole! see oli hea uudis. Küll aga halb uudis ka: põletikunäitajad on üleval, aga põletiku kollet pole leitud. Well, järelikult arstidel veel jupp tööd ees.
Hommikuks oli asi selge. Täitsa omaalgatuslikult kliinik tegi suurepärast tööd! Otsustati igaks juhuks ultraheliga kontrollida kopse ja naba. Ja tõsiselt, jumal tänatud et nad seda tegid. Titt oli sündides kas lootevedelikku või piima tõmmanud kopsu ja kopsupind oli krobeline, mitte sile nagu peaks. Naba oli väljast superilus, nagu olema peab. Seest aga juhusliku ultraheli käigus avastati arter, mis oli paisunud ja põletikuline, seega sellele ka ravi peale.
Ühesõnaga nüüd on nädal aega 3x päevas antibiootikume, jälgida paistes jalga, mis on karvutu ja kõigele vastuvõtlik, nädala pärast uus vereanalüüs ja kahe pärast saab võtta ka silmast niidid välja.

Nalja ka! Nagu arugi juba saite, jäi nimeks Khaleesi, Game of Thrones ainetel. Ja ta on igati seda nime väärt. Oleme meie öelnud, et ebatavaliselt sõjakas ja iseloomukas tegelane on, aga nüüd kinnitas ka kliinik seda. Nemad olid ka väga hädas. Ei maga ta grammigi rohkem kui vaja, kohe üles ja tegutsema. Jõudu on ülearu ja kui tema ikka ei taha, siis tema ei tee. Narkoosi all ta normaalselt ei püsinud ka. Ühesõnaga raske iseloomuga tegelane on.

Nüüd täna teist päeva kodus jälle ja eilse põhjal julgen öelda, meil on palju palju õnnelikum laps kui enne! Ta on tõesti supervahva! Ja ta silmad näevad ka nüüd normaalsed välja :D

Update Redisest: pole midagi update´ida, ta ikka kasvatab kõhtu ja on lihtsalt hobune. 287 ja ei mingit udarat veel. Tubli tüdruk!