Vahepealsed päevad on möödunud rahulikult ja muretult. Kuigi ilm oleks võinud ka olla normaalne. Udar mängib nii, nagu normaalne oleks, seega selle pärast ei muretse.
Minul on närvid arsti visiidi pärast täiesti läbi. Esiteks (!) otsustas Priit just täna jätta mind üksi koju ja minna Kaitseliidu õppusele. Jesssss! Ma saan üksi kahe tiine hobuse ja ühe eriliselt jobu poniga kakelda. Sest mul on ju ainult 2 boksi ja 3 hobust, mida ma teen...
Kuna ilm oli katastroofiline, lasin hobused juba hommikul tuppa. Poni otsustas läbi aia kaasa tulla, kui Hermelat ära viisin (kas päev saab enam paremaks minna!?!). Mõeldud-tehtud, poni istub õues ja teised toas. Kui ta ainult nüüd aias püsiks kõik see aeg.
Näen, et Redis on ka boksis veidi närvis poni tõttu, aga peab ära kannatama. Redisele lihtsalt meeldib, kui kari on koos. Aga vähemalt on tal Hermela.
Panin omale kaamera ka käima, saan lõunani jälgida, mis nad teevad boksis. Lõunast tulevad vetid. Lasen igaks juhuks vast Redise ka üle vaadata, kuna üks vet tuleb Tallinnast siis oleks mõistlik. Kes teab, millal ta jälle siiakanti satub.
Kell hetkel 10 läbi natuke ja minul närvid viimseni pingul. Et kõik ikka oleks hästi, ma ei taha kuulda seda, kuidas kõik on valesti ja pahasti. Oleme ju nii kaua neid beebisid oodanud ja ka hobused ei näita kuskilt otsast, et midagi valesti oleks (v.a. Hermela gaasid, aga nendega nüüd vist korras, ma loodan).
Update: (kell 13:30) Well... kuigi õues sajad rämedalt vihma ja ilm on selline, et isegi Kosta ei taha oma nina õue pista, siis minul paistab päike. Ei suudaks enam rahulikum ja õnnelikum olla! Arst käis ära ja mõlema hobusega on korras. Redisest kõigepealt: lasin ta üle vaadata nii igaks juhuks. Otsustasime, et kätt sisse ei pane, beebs veel nii väike et las olla. Aga udara vaatas üle (oli kerge kahtlus) ja ütles, et väike pekikiht on, aga kõik okei temaga. Isegi võiks väheke ümaram olla. Talle siis edaspidi õli ja proteiini, mille pean kuskilt muretsema.
Hermelale pistis esimese asjana käe sisse, et näha kas beebi on õiges asendis ja kuidas platsentiidiga lood. Esimene asi mida ma kuulsin, oli "Nina!". Hingasin kohe kergendunult, nina on õiges suunas ja varsal kõik hästi, asend õige. Kerge põletik oli emakas ikka sees, aga ei midagi hullu. Algselt pakkus vet, et kuna Hermela tõmbab omale tupe kaudu õhku sisse, et õmbleme kinni, aga kuna tähtaeg 2-3 nädala pärast, siis pole mõtet, ei mängi välja enam. Seega jääb nii ja loodame parimat. Põletiku kohta ka nii palju, et kuskilt peab see olema alguse saanud, emaka põletik ei teki niisama, vaid ta peab selle bakteri kuskilt saama. Seega tõenäoliselt pakume ise, et eelmise omaniku kaudu? Esimene tiinus ju ka, aga mulle jäi mulje, et vetil oli väike kahtlus selles osas, küsis mitu korda üle.
Jõudsime siis otsusele, et kuna tal on tähtaeg nii lähedal, siis jätame viieks päevaks antibiotsi ära, vaatame mis teeb ja siis 5 päeva uuesti antibiotsi, äkki antibiots tekitab talle neid kohutavaid gaase hoopis.
Samamoodi Redisele tuleb Hermelale ka hakata juurde andma õli ja jälgida, et ta ikka piisavalt jooks. Väga raske saab olema poegimine, kui ta ei joo (tundub küll hetkel joomise osas ok tal). Seetõttu ka õli, aitab limaskesti hoida niiskena ja teeb poegmist kergemaks.
Ühesõnaga, kõik hetkel hästi ja ei jää muud üle, kui oodata udarasse piima ja siis juba valmistume poegimiseks.
Update: (kell 13:30) Well... kuigi õues sajad rämedalt vihma ja ilm on selline, et isegi Kosta ei taha oma nina õue pista, siis minul paistab päike. Ei suudaks enam rahulikum ja õnnelikum olla! Arst käis ära ja mõlema hobusega on korras. Redisest kõigepealt: lasin ta üle vaadata nii igaks juhuks. Otsustasime, et kätt sisse ei pane, beebs veel nii väike et las olla. Aga udara vaatas üle (oli kerge kahtlus) ja ütles, et väike pekikiht on, aga kõik okei temaga. Isegi võiks väheke ümaram olla. Talle siis edaspidi õli ja proteiini, mille pean kuskilt muretsema.
Hermelale pistis esimese asjana käe sisse, et näha kas beebi on õiges asendis ja kuidas platsentiidiga lood. Esimene asi mida ma kuulsin, oli "Nina!". Hingasin kohe kergendunult, nina on õiges suunas ja varsal kõik hästi, asend õige. Kerge põletik oli emakas ikka sees, aga ei midagi hullu. Algselt pakkus vet, et kuna Hermela tõmbab omale tupe kaudu õhku sisse, et õmbleme kinni, aga kuna tähtaeg 2-3 nädala pärast, siis pole mõtet, ei mängi välja enam. Seega jääb nii ja loodame parimat. Põletiku kohta ka nii palju, et kuskilt peab see olema alguse saanud, emaka põletik ei teki niisama, vaid ta peab selle bakteri kuskilt saama. Seega tõenäoliselt pakume ise, et eelmise omaniku kaudu? Esimene tiinus ju ka, aga mulle jäi mulje, et vetil oli väike kahtlus selles osas, küsis mitu korda üle.
Jõudsime siis otsusele, et kuna tal on tähtaeg nii lähedal, siis jätame viieks päevaks antibiotsi ära, vaatame mis teeb ja siis 5 päeva uuesti antibiotsi, äkki antibiots tekitab talle neid kohutavaid gaase hoopis.
Samamoodi Redisele tuleb Hermelale ka hakata juurde andma õli ja jälgida, et ta ikka piisavalt jooks. Väga raske saab olema poegimine, kui ta ei joo (tundub küll hetkel joomise osas ok tal). Seetõttu ka õli, aitab limaskesti hoida niiskena ja teeb poegmist kergemaks.
Ühesõnaga, kõik hetkel hästi ja ei jää muud üle, kui oodata udarasse piima ja siis juba valmistume poegimiseks.
Redisel tuli uni peale, kui ma boksi nurgas kükitasin
Nii hoiame neil silma peal, kui nad boksis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.